Koos on mõnus

Saame blogilugejaid jälle rõõmustada:

Emily on ilma sondita, st sööb kogu toidukoguse ise!  Sealjuures ei unusta isegi hingata :) Nimelt kolm päeva tagasi, kui Emily oli juba 3 toidukorda kogu koguse hinge taha tõmmanud, tõmbas õde Emily sondi välja, aga tegi seda nii vaikselt ja salaja, et emme sai sellest kentsakal kombel teada: kell 6 tuli Emilyle kaltsiumi anda, tavaliselt andsin seda mitte suukaudu, vaid sondi, otsisingi sel hommikul rohelist sondi juhet, pöörasin last küljelt küljele, piilusin bodisse ... Sondi rohelist juhet polnud kusagil. Hakkasin juba õde kutsuma ,kui taipasin Emilyle pikemalt otsa vaadata: sond ja sondikleepsud olid kadunud! Minu pisikesest imest oli saanud SUUR tüdruk!

Tundub, et ka Emilyl on viimaks koduigatsus tekkinud ja ta püüab igati tubli olla, et viimaks päris oma voodisse jõuda. Ka kaal on tal tublisti tõusnud - täna juba 1700 g. St et meil on jäänud orienteeruvalt 100 grammi, et koju pääseda :)

Kuna valmistutakse tibude koju saatmiseks tehti neile eile rida analüüse. Vereanalüüs näitas Gregoril ja Mirjamil madalat hemoglobiini. Nii said nad eile õhtupoolikul vereülekande. Ultraheli näitas aga, et Mirjamil ja Gregoril on kubemesong. Hetkel pole midagi tõsist ,kuid ilmselt poole aasta pärast vajavad tibud lõikust. Muidugi on väike võimalus, et lihaste tugevnedes kaovad need iseenesest ega valmista edaspidi probleeme.

Täna oli meil ka kuulmiskontroll. Kuna seda tehakse ainult polikliinikus, tuli mul tibud kuidagi sinna transportida ning selleks toodi palati ukse taha käru. Ladusimegi õega nad ühte vankrisse ja sõit maja teise otsa võis alata. Kuulmisuuringu järgi on tüdrukute kõrvakuulmine korras, Gregoril on aga paremas kõrvas lootevett ning uuringut hästi teha ei saanud, seega tuleme 21. augustil kordusuuringule.

Täna võimlesime füsioterapeudiga ka. Ta oli laste arenguga väga rahul. Leidis lausa, et Gregori areng vastab õigeaegse lapse arengule ning oli kindel, et tibud hakkavad juba poole aasta pärast roomama, sest neil on väga hea füüsis. Emily suutis juba väikese assisteerimisega mähkimislaua teise serva roomata :) eks emme muidugi lutipudeli ja piima lõhnaga motiveeris ka.

Täna näitas arst meile kolmanda korruse peretuba, kuhu homme kolime. Tundus päris hubane, kuid üsna tilluke. Vähemalt on meil nüüd jälle võimalik tibudega kogu aeg koos olla ja harjutada nö kodust rütmi. Ühtlasi püüame nädala jooksul andurisõltuvusest vabaneda, st ei passi kogu aeg monitore, vaid jälgime lapsi ning usaldame ennast :)